5.osa

Mul ei olnud ikka veel und, mis sest, et kell oli juba 5. Film sai läbi. Nägime sellest ainult algust, vahepeal võibolla korraks vaatasin mis seal ka toimub. Eriti ei mäleta mis teema seal täpselt oli, aga vähemalt mul oli tore, tundsin ennast hästi. Oli väga turvaline tunne. Mulle meeldis see. Liblikad oli kõhus, tantsisid, lendasid ringi ja tegid kõdi. See oli hea. Mõnusalt joovastav tunne. Ma ei unusta seda päev, neid tunde mitte kunagi. Need olid minu elu kõige ilusamad hetked. Mõnikord soovin, et need oleksidki kestma jäänud igaveseks. Midagi ilusat minu igavasse ellu.
Kella 6 ajal jäime ilusti tudile. Mul oli hea soe.. Minu käsi oli Tema keha ümber, põsk oli vastu Tema rinda. Nii mõnus oli Tema kaisus olla. Igatsen Teda. Igatsen seda päeva. Igatsen kõike ilusat, mida Ta endaga kaasa tõi. Igatsen seda tunnet, mis mind pilve peale viis. Seda kerget ja õnnelikku tunnet enda südames. See oli esimene kord minu elus, kui ma tõesti olin ÕNNELIK! Ehk oligi kõik liiga ilus? Või lihtsalt, see mis minuga juhtus, ei olnudki olemas? Nägin seda unes! Kas see kõik oli lihtsalt üks suur vale? Miks ma pidin oma muinasjutus olema see, kes saab selle lõppedes haiget?
Hommik. Umbes 8-9 vahel. Mul läks uni ära. Vaatasin Teda enda kõrval. Ta oli nii nunnu. Korraga tuli mulle meelde, et see mis minuga juhtus, oli tegelikult ka olemas. Ma ei uskunud, et mina ja Tema. Ma Tema kaisus.. see kõik tundus võimatu. Olin alates sellest hetkest kui ma Temaga suhtlema hakkasin, unustanud, et ma näeks Teda, et ma saaks Teda suudelda. Minu unustused olid täitunud. Jälle. Ma olin nagu seitsmendas taevas. Nautisin igat hetke nii kaua kuni veel sain. Korraga märkasin, et Ta on ka üleval. Küsisin:" Miks sa ei maga?". Ma ei teagi, mida Ta vastas, sest see ei huvitanud mind. Ma olin omas mullis, kus kõik oli pehme ja hea, ei mingit ohtu. Ainult head asjad. Ma vist olin ikka nii armunud, et ma ei mäleta sellest hommikust eriti midagi(peale ühe asja). Kahju sellest. Ma vähemalt tean, et see oli hea. Minu elu kõige parem hommik. Ärgata ülesse mehe kõrval, kellele sa oled juba kõik andnud. Iseasi, kas see mees ka väärib seda? Siis tundus, et väärib mind. Mina, kes ma olen nii vastikult hea, ma ei saa, ei suuda kunagi üelda EI. Tahan, et teistel oleks hea. Ei peaks minu pärast kannatama. Ma soovisin, et Tal oleks hea, sama tunne mis mul oli. Soovisin, et Ta oleks õnnelik koos minuga. Võibolla ma tahtsin liiga palju, aga mulle tundus, et Ta on ka õnnelik koos minuga. Meil oli koos tore olla. Naljakas on see, et ma soovisin siis Tema oma olla. Tahtsin, et see kõik jääks nii. Ta oli minu ideaalmees, täpselt 100% minu maitsele, ma armastasin Tema silmi, Tema huuli, seda pilku, kuidas Ta mind vaatas. Tema häält. Armastasin Tema olekut, see kuidas Ta nii rahulik oli, nii hoolitsev. Armastasin KÕIKE, mis Temaga seotud oli. Südamest. Ilma tingimusteta. Minu jaoks oli see nagu True Love For Ever. Ma ei kahetse midagi, mis ma Temaga koos olles tegin. Armastan Teda siiani, aga omal moel.
Tagasi hommiku juurde tulles. Vedelesime pikalt diivanil teki all. Hea soe oli. Vahepeal oli sõbra naine läinud poodi. Sõber ise oli ka ülesse tõusnud. Olime kõik üleval. Enne kui sööma hakkasime, käisime pesus. Ta tegi minust paar ilusat pilti. Mälestuseks, ma loodan. Pesust tulnud ja söögi ära söönud, pidime hakkama minema. Kuid me ei läinud. Sõber ja tema naine läksid ära. Jäime kahekesi...
Kell oli juba suht palju, kuna väljas hakkas pimedaks minema. Oli vist 5-6 ajal. Hakkasime vaikselt sealt korterist ära minema. Joped selga ja hüvasti muinasjutt. Ei, see ple veel muinasjutu lõpp. Ootasime bussipeatuses minu marsat. Marsabuss tuli peatusesse.. Väike musi Talle, kalli ja ma hüppasin peale. Oli kurb ja nata valus Temast eemale minna. Pidin leppima sellega. Lihtsalt soovisin, et näen Teda veel.. Terve tee koju sõites, mõtlesin ainult Temale. Nendele hetkedele kui koos olime, nendele suudlustele.. Tema kutsu silmadele. Kõigest. Isegi oleks pisike pisar tulnud. Liblikaid täis kõtu ja õnnelik, et ma ikka eile välja läksin. Olin nagu väike laps. Kes sai uue mänguasja, kuid ma ei saanud mänguasja, ma sain midagi palju suuremat. Sain tunda, mis tähendab olla kõrvuni armunud! Tahaks seda uuesti kogeda. Veel ja veel!