Vahepala :) / Lõpu osa :)

Need paar kuud olid minu jaoks unustamatud. Siiani ei usu, et see kõik minuga juhtus. Iga päev töölt tulles, istusin oma läpaka taha ja ootasin millal Tal aega on. Millal Ta sisse tuleb msni/skpye. Ma olin nagu rõõmupall. Mulle oleks nagu energjat sisse süstitud. Kui töölt tulles olin ma mega väsinud, siis Temaga rääkides, oli see väsimus nagu käega pühitud. Väike õnnelik rõõmupall.
Viimased päevad ja nädalad.. Kui mul enam ple millegi pärast õnnelik olla. Olen ma väga palju muutunud. Olen õppinud nii palju. Tean ka seda, enam ma nii ei käitu. Lubasin endale, et see aasta olen aus. Räägin nii nagu on ja ple mõtet valetada. Viimased 2 suhet, kui viimast saab sinna alla panna, on olnud mulle suure tähendusega. Nüüd tean, et valetada ple mõtet, sellega suureneb võimalus, et jääd ilma sellest, kellest tegelikult väga hoolid. Kaotad inimese, keda armastasid. Teiseks, ära armu inimesse, kes ei vääri sind. Sa saad väga haiget. Kui ta sind tõeliselt armastab ja tahab sind, siis ei loe talle midagi, talle ei lähe korda, kus oled käinud ja mida teinud. Ta teab, et sina armastad teda. Teab, et sa ei jäta teda maha. Usaldab sind. Andestab sulle kõik sinu vead. Kui ta ei tee seda, ple ta sind väärt. Väärid paremat meest!
Kahju, et mõnikord, läheb kõik hoopis teist moodi. Arvad, et leidsid selle keda oled otsinud. Tuleb mingi viga, ja sa oled tast igaveseks ilma. Sa võid kahetseda nii palju kui tahad, kuid see ei too tagasi inimest, keda sa südamest armastasid.
Elu on karm, kuid õiglane. Kui nii läks, siis pidi nii minema. Ole õnnelik, et said need vähesed päevad, tunnid või päevad temaga koos olla. Tunne rõõmu sellest, et said hea õppetunni võrra rikkamaks. Said teada mida elu sulle pakkuda võib!
Esimesed paar päeva, ma lihtsalt proovisin unustada. Esimese päeva ma põhimõtteliselt magasin maha.. Ma ei tahtnud kedagi näha, midagi teha. Ma isegi ei söönud. Sest ma ei tahtnud elada enam. See oli vale mõte sellel hetkel. Mul lihtsalt ei läinud toit alla. Kas "true love" teebki nii? Paned tegema asju mis ei tule sulle muidu pähe? Ma ei söönud mitu päeva normaalselt. Ei läinud alla. Jõin ainult mahla ja vahepeal jogurtit. Ainuke, kes mind siis toetas oli mu tädipoeg. Ta mõistis mind. Ei hakkanud ütlema:" Ise olid loll, et nii läks!" Selle asemel hoopis lohutas. Kui mul ikka väga paha tuju oli, siis ta sai sellest aru. Ei käinud pinda, et mida sa mossitad, ja siuke oled. Aitähh sulle selle mõistva suhtumise eest! Aitähh, et ajasid mu naerma ja mõtted mujale!
Ma olin valmis tegema ükskõik mida, et teda tagasi saada. Tunda veel tema käsi oma kehal, tema huuli enda omadel. Tahtsin veel näha ta kutsu silmi. Nüüd tean, et see ple võimalik enam. Ma otsustasin, et loobun. Mul pole ju mõtet võidelda, kui tema ei taha mind enam. Või oleks mõte? Piinaksin sellega ainult ise ennast? Teeksin haiget ainult endale.
Ma ple kunagi nii tühi olnud. Vahepeal tundus, et ma ei suuda, selle mõttega toime tulla. Kuskilt ma siiski leidsin selle jõu, et edasi minna. Pidin palju vaeva nägema. Õhtuti oli raske magama jääda. Mind kummitasid koguaeg tema sõnad ja see viga. Nägin isegi õudukaid. Päris jube periood oli.. Aga ma elasin selle üle. Vähemalt raskem osa on möödas. Leppin sellega juba, et olen tast ilma. Ma ei saa enam midagi teha. Pean edasi elama..
Hetkel võin öelda, et see ei tee mulle enam haiget. Ma ei nuta enam tema pärast. Tahaks, aga on mõtet? Ei ole. Ta jääb mu südamesse igaveseks. Tal on seal kõige ilusam tuba maailmas. Hoian seal mälestusi temast, mida ma ei taha unustada.
Lõpetuseks ütlen, et Ma Armastan Sind Igavesti, aga seda omal moel. Salaja ja vaikselt. Niiet ära minu pärast muretse. Minuga on kõik korras. Vähemalt praegu.

Naerata, ja elu naeratab sulle vastu!
Ära kaota lootust, küll tuleb see keda sa väärid ja kes sind väärib :P
Armasta mind ilma tingimusteta!
Ära tee mulle haiget enam..
Palun, ära valeta.
Sind on raske unustada.. aga tea.. tahan sind suudelda viimast korda..