Valus..

Mida peaks tegema meestega , kes igal võimalikul hetkel sebib kedagi uut? Miks peavad saama haiget need, kes pole seda ära teeninud..? Miks sa valetasid mulle? Mida ma sulle teinud olen? Tõesti tahad, et ma vihkaks sind? Sa oleks võinud mulle siis kõik kohe ära rääkida! Mitte valetada! Ma ei saa üldse aru mida ma sinus nägin..
Oli tavaline laupäeva hommik. Ootasin, et kell saaks pool 3. Sättisin vaikselt ennast riidesse, pesin, tegin meiki ja veel palju muud. Ma ei teadnud, kas see päev tuleb hea või halb. Kuni hetkeni, millal ma mõistsin, et see tuleb vägagi halb!
Kell oli 14.22 ja siis helistasin kahele mehele, kes pidid mu peale võtma, et sõita kokkutulekule. Nad olid juba suht lähedal, nii et ostsustasin välja minna. Saime kõik ilusti kokku ja ma hüppasin auto peale.. Võtsime suuna Narva poole :)
Tee peal võtsime peale 3 inimest , kes sammuti tulid sinna. Päris kitsas oli seal taga istuda, aga vähemalt oli naljakas. Ei olnud ka eriti pikk maa sõita ka, elas üle. Pärast oli muidugi kannid valusad ja jalad ära surnud. Enne kui me need inimesed peale võtsime, käisime läbi poest. Ostsin omale 2 liitrit zinni ja 0,5 l siidri. Natukene on siiani alles.
Jõudsime kohale enne teisi. Olime esimesed. Ootasime siis teisi, rääkisime niisama juttu. Lõpuks saabusid ka ülejäänud kohale, kes veel puudusid.
Möödusid paar tundi ja siis otsustati hakata mängima Aliast. Mäng mida ma vihkan. Nad mängisid seda oma 4-5 tundi..
Ma ise olin koos 2 poisiga ja tüdrukuga. Poistega käisin koos saunas :) vähemalt lõbus oli :)Saime palju naerda.. aga kas ma ka tegelikult naersin? Või lihtsalt teesklesin? Ma ei tea seda ise ka. Tean ainult seda, et sinu nägemine tegi minu olukorra mitmeid kordi hullemaks.. Ma ei tea üldse mida ma lootsin. Kui aus olla siis ma ei lootnud midagi. Lootsin, et saan vastuseid. Mõnes mõttes isegi sain.
Mul on endast kahju, et ma üldse sinuga kokku sain ja rääkima hakkasin!
Aga ma ei taha sellest rohkem rääkida.. vihale ajab.. ja nutma ka..
Olen ainult enda peale vihane, et ma siuke olen. Aga eks ma sain oma karistuse kätte, selle eest ma kunagi valetasin. Vähemalt sain selle nüüd kätte. Valus on, aga elan veel. Ma ei süüdistagi kedagi, et kõik nii läks. Mis tehtud, see tehtud. Palun vabandust M, et ma sulle valetasin. Tean, et see oli vale ja lolltegu. Ma ei palu, et sa mulle seda andestama peab. See sinu otsustada, kas tahad veel minuga rääkida või mitte. Palun vabandust..
Mõtlesin, et nüüd kui mul kõik teada on, ja olen tunnistanud oma vigu, et siis läheb edasi paremini. Kahjuks ei lähe see nii. Miks ma pean veel kannatama? Kui kaua? Kas juba ei piisa? Ma tean, et ma pole õigesti käitunud, ja tunnistanud seda! Äkki aitab nüüd? Ma ei suuda enam.. Ma ei jõua enam nutta.. Lihtsalt..
Palun anna mulle andeks.. Ma olen endale andeks andnud ja teile ka..
Just wanna be happy..
Tagasi tulles selle kokuka juurde.. Pool aega ma lihtsalt istusin üksinda omas nurgas, oma mulli sees. Teise poole ma nutsin. Hommiku ärkasin 9 ajal ülesse.. Ootasin kuni kõik valmis saavad, ja siis hakkasime liikuma Tallinna poole.